Ettevõtte registreerimine Eestis

Mida tuleb otsustada enne ettevõtte registreerimist

OÜ registreerimine on tehniliselt lihtne protseduur. Palju olulisem on juba ette õigesti paika panna ettevõtte struktuur: kes on omanik, kes kuulub juhatusse, kus toimub ettevõtte juhtimine ja kuidas ettevõte pärast registreerimist tööle hakkab.

Kontrollime need küsimused läbi enne avalduse esitamist, et registreeritud ettevõtet ei peaks kohe ümber tegema.

1. Kes hakkab ettevõtet omama ja juhtima

Asutaja ja juhatuse liige ei pea olema sama isik. Enne registreerimist tuleb kindlaks määrata:

• osanikud ja nende osade suurused;
• juhatuse liikmed ja ettevõtte esindamise kord;
• tegelikud kasusaajad;
• vajadus omanikevaheliste lisakokkulepete järele.

Kui osanikke on mitu, soovitame juba ette kokku leppida otsuste tegemises, kasumi jaotamises, osade müügis ja ärist väljumises.

2. Kui suur osakapital valida

Seadus lubab registreerida OÜ kapitaliga alates 0,01 € iga osaniku kohta. Kuid minimaalne kapital ei sobi igale ettevõttele.

Kapitali suurus ei mõjuta mitte ainult registrikannet, vaid ka asutajate vastutust, partnerite suhtumist ettevõttesse ja selle edasisi korporatiivseid protseduure. Aitame valida mõistliku summa, mitte lihtsalt märkida miinimumi.

Osakapitali sissemakse tuleb teha ettevõtte asutamisel. Kui kapital ei ületa 50 000 €, kinnitavad asutajad selle tasumist registreerimisavalduses (e-äriregistri ametlikud reeglid).

3. Aadress ja kontaktisik

Igal Eesti ettevõttel peab olema ametlik aadress. Kui juhatus asub väljaspool Eestit, võib ettevõttel sõltuvalt valitud aadressist olla vaja litsentseeritud kontaktisikut. Kontaktisik võtab vastu ametlikud dokumendid registrilt, maksuametilt, kohtult ja teistelt riigiasutustelt ning edastab need ettevõttele. Kontaktisik ei juhi äri ega saa õigust ettevõtte nimel dokumente allkirjastada (e-Residency ametlik selgitus).

Meie teenused:

• juriidiline aadress Eestis — 200 € aastas + KM;
• kontaktisik — 300 € aastas + KM;
• juriidiline aadress ja kontaktisik — 400 € aastas + KM.

4. Majandusaasta ja aruandlus

Tavaliselt kestab majandusaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini, kuid vajadusel võib valida ka muu kaheteistkümnekuulise perioodi.

Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. See kohustus kehtib ka ettevõttele, mis ajutiselt ei tegutsenud ega saanud tulu.

Raamatupidamine ei alga esimesest deklaratsioonist ega esimesest tulust, vaid ettevõtte esimeste tehingute ja dokumentide tekkimisest.

5. Maksud ja käibemaksukohustuslaseks registreerimine

Ettevõtte registreerimine ei tähenda automaatset käibemaksukohustuslaseks registreerimist.

Registreerimiskohustus tekib tavaliselt siis, kui maksustatav käive Eestis ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 €. Üksikjuhtudel võib kohustus tekkida varem — näiteks tehingute iseloomu, kauba ühendusesisese soetamise või välisriigi ettevõtja Eestis tegutsemise tõttu. Võimalik on ka vabatahtlik registreerimine, kuid maksuametil on õigus küsida tõendeid tegeliku majandustegevuse kohta (Maksu- ja Tolliamet).

Seetõttu kontrollime käibemaksu küsimuse läbi konkreetse ärimudeli põhjal, mitte ei pane linnukest automaatselt.

6. Kus ettevõte tegelikult tööle hakkab

Eesti registreering iseenesest ei loo äri tegelikku kohalolekut Eestis ega garanteeri pangakonto avamist. Ettevõtte tööks võib vaja minna:

• tegelik kontor;
• töötajad, kes on vormistatud otse kliendi ettevõttesse;
• kohapealne juhtimine;
• raamatupidamis- ja maksuarvestus;
• lepingud ja korporatiivsed dokumendid;
• tegevusload või majandustegevusteated;
• vahendite päritolu ja tehingute majandusliku sisu tõendamine.

Lisaks OÜ registreerimisele ehitame üles ka ettevõtte toimiva taristu Eestis. Töötajad vormistatakse otse kliendi ettevõttesse ning töötasu ja sellega seotud maksud tasub ettevõte ise.